ii

Kalgoorlie ajad on nuudseks labi. Vaga fun oli, toredad inimesed, backpackersi rahavas sai armsaks. Viimane nadalavahetus Kalis kaisime valjas - elasime end korralikult valja (teate ju kull:) 25nda oosel kell 1.40 kiirustasime rongile, peaaegu oleks pooled oma kodinad maha unustanud ja uldse rongist maha jaanud. Rong soitis labi Nullabore - koht kus uldse puid ei kasva. Vahepeatus oli Cookis - kummituslinn. Jouluvana oli ka rongis ja kell 7 hommikul hakati kohe joululaule laskma a la labi lume sahiseva. Istud rongis, oues on 40 kraadi ja rahvas laulab lumest. Anyway, joudime lopuks Adelaidei - linn oli valjasurnud - Boxing Day. Samaks ohtuks saime bussipiletid Melbournei. Labi Adelaidei magede soitsime. Uskumatult ilus loodus ja maed!
Nuud oleme juba teist paeva Melbourneis, elame St. Kildas - ookeani aares. Mel on uskumatult suuuuuur! Tana laheme randa ja homme loomaaeda. Jei!:) Siin viibime kaua, on kus kaia ja asju mida teha/naha lopmatu arv!

tavaline teisipaev

Saime toole restorani. Hubane ja tsill too, aga alguses saame vahe tunde. Jargmisest nadalast loodame 50-60 tundi kokku kraapida. Vabadel paevadel pole siin sittagi teha - sood, jood, magad. Meiega uhes backpackersis elab uks soome tudruk Lotta ja eesti poiss Pavel. Vahvad inimesed. Terve meie backpackersi kamp on siia tulnud suurt raha teenima. Mehed tootavad enamuses kullakaevanduses. Kalgoorlies teenitakse koige rohkem raha terve Austraalia peale, nii nad vahemalt raagivad.. Loodame sellest oma osa saada:)

Eriti uudiseid polegi. Oues on kuiv ja soe, monusalt tuuline. Ei mingit tormi, lund ja tuisku. Paras teile!:D

flashback

Vahepeal on toimunud nii mondagi.. Moorast lahkumine oli nagu vanglast vabanemine. Olid suured lootused Meli soita, aga meie armas ulemus ei tahtnud meile enam palka maksta. See tahendab, et terve nadal pidime kopikaid lugema pluss uhe oo lageda taeva all veetma. Alguses oli lobus, soime ounapirukat aga oosel laks tuuliseks. Magasime pargis laua peal nagu kolm kilu. Hommikul oli habi , inimesed tegid oma hommikust sorkjooksu ja kahtlustasid, et oleme mingid aborigeenid. Lisaks sellele lagunes Sultsi kohver kaheksaks.. Uskumatul kombel kohtasime aga uht naist, kellelt abi palusime. Meil polnud raha, et kuskil backpackersis enam oobida ja ta lubas meil enda pool nadalakese veeta. Kusjuures ise laks ta samal nadalal Bali saarele. Tema naabrid toid meile sinki ja mune, olut ja muud sooki. Uskumatult armas. Eestis ei juhtu selliseid asju just eriti tihti. Kahju.
Nuudseks on Mooras teenitud raha meie kontodele joudnud. Pidime aga Melbournei edasi lukkama. Tana porutasime rongiga Kalgoorliesse - kullakaevanduse linn. Homme otsime tood. Vaatab, kauaks siia jaame.
Paksu naha oleme endale selle pooleteise kuuga kulge kasvatanud. Pluss paar lisakilo - siinne sook.Phh!

kuuest nadalast kaks nadalat

Nuud on koblakas nii ees kui olla saab. Homme pakime asjad ja porutame tagasi Perthi, et siis sealt rongiga Melbourni minna. Taskus 800 audi. See tahendab, et ees ootab uus too otsimine ja rahaga koonerdamine. Miks me lahkume Moorast? Hmm pohjuseid on mitmeid. Oleme tanaseks kaks nadalat jutti rabanud. Kitchenhand, housekeeper, TAB, pubi - name it, we' ve done it! Lisaks veel need aborigeenimutid, kelle soimu peab kannatama, pluss veel 20 ilalouga, kes sind teisel pool baariletti jollitavad ja viskavad repliike a la "Give me your ass. Sorry, give me a glass".
Okei, tegelikult on siin ka palju toredust. Paar normaalset sopra oleme leidnud. Hmm.. Paris kurb - sellega need toredad asjad piirduvadki. Ei, nalja oleme siin hullult saanud. Aa ja meie boss viis mind lambaloikajate farmi. Nad tahtsid, et ma ka prooviks kuidas on loigata, aga ma motlesin, et ei! loikan veel monel pea maha:) Ohtuti oleme hakanud prusakate havitamisega tegelema. Siin on need ikka paris pirakad poisid. Eile suutis Alf kaks neist maha tappa. Kaks kahest miljonist. Siiski - pole paha ju!
Nuud siis tagasi viimast korda toole. Toredus kuubis.
Kohtume Melbournis!

levist valjas

Esmaspaeva oosel joudsime Moora linna. Erataksoga...pikk jutt:) Kohapeal tegime esimesed kiired dringid ulemusega - ebaharilik toointervjuu. Okei. Linn on surnud, vaikne, vaike, tais aborigeene ja purjus farmereid. Meie too on neid viimaseid kahte teenindada. Jookseme baaris, koogis, restoranis ja TAB-s ehk hobuste ja koerte voiduajamisaparaatide taga. TAB on nagu hasartmang. Toopaev algab tavaliselt kell 3 voi 6 ohtul ja kestab sudaooni. Tootama peab seitse paeva nadalas. Taiesti hammastav kuidas uhed ja samad naod iga kuradima paev end siia, Drovers Inni veavad ja kaanima kukuvad. Masendav! Vahemalt on meil siin jukebox - kantrimuusikat ei lasta, jumal tanatud! Puhapaeval on meil barbeque ohtud. Koht ise on vana - 100 aastane, nagu mones vesternis. Igal toal on avaus suurele rodule.
Koige hullem selle koha juures on, et siin pole levi. Ei mingit telefoneerimist. Hull!
Lihtne elu on kuueks nadalaks peatatud. Elus pusime, sest teame, et kuue nadala parast oleme Melbournis. Mis siin ikka - mis ei tapa, teeb tugevaks:)

gooneheads

Eile õhtul käisime Fremantles peol. Krahlilik koht oli - hea muusika, head inimesed! Täna kell 8 algab Perthis geiparaad. Tõotab tulla huvitav päev.
Ootame juba esmaspäeva, et tööle minna. Niisama passimine tähendab järjekordset goone hävitamist. Isver - susver küll!
Eile õhtul sadas siin hullult, äikest lõi ka. Tormid võivad siin päris hullud olla.

Muud polegi öelda. Või siiski..hull kartulipudru isu on.:)

pics

täpitähed siin!

Billabongist kolisime täna välja, elame Aberdeen Lodges. See on meie seitsmes elukoht nende kahe nädala jooksul. Aa, mis kõige naljakam, on see, et ma jätsin oma pesu Ozzi Inni. Häbi oleks olnud tagasi minna, seega pesu jäigi Ozzi Inn tüüpidele. Õõõh!
Tööle lähme esmaspäeval, Moora on koha nimi. Kuskil 2000 inimest, loodame paljude hill-billydega sõpradeks saada ja palju raha kokku saada, et uusaasta ja jõulud Melbornis veeta. Vaatab mis saab.
Eriti palju juhtunud vahepeal pole. Igapäev on restoranis söömine ja veini lürpimine. Täna tuleks ka üks veinikanister osta - hea, suur ja odav!

easylife

Nadalavahetuse veetsime Ozzi In backpackersites. Taielik urgas! Voi noh, tegelikult ei veetnud me seal eriti palju aega. Sultsil oli date dj Cruziga, mina viisin Alfi Maci ja jatsin ta sinna. Hommik oli tais ullatusi. Arkasime juhuslikult Tuuliga Rivertonis..nalja kui palju! Nii palju kui ma tollest oost veel maletan on see, et oleksime ratsapolitseinike kaest trahvi saanud, leidsime pargist nahksaapad, mis meile siis nii palju nalja tegid, Kuuba tutvumisrituaali sai tunda..Elu nagu filmis.
Nuud oleme end sisse seadnud Billabongi resordis. Suur bassein, palmid, mitte tuupiline backpackersite koht. Eile kaisime rannas, meeletu kuumus on siin. Kutab nii nagu inimesed Eestis oma maju kutavad ja isegi see pole ligilahedane vordlus. See nadal on taielik chillax. Paevad mooduvad basseini aares voi rannas. Palju siin motlema ei pea, pohikusimus on kus soome voi mis joome. Tegelt ka, lihtne elu!

sparks

Northbridge oli vaga hea! Live jazzmuusika, ulihea atmosfaar ja veel parem tahtede seis! Tana lahkusime Rivertonist. Toovestlus ei lainud koige paremini. Naine, kes seda country pubi omas oli haige snoob ja tahtis, et me tootaks esimese nadala tasuta. Nagu jeah right! Utlesime ara. Hiljem kohtusime eestlastega, kes raakisid, et olid just sealt ara tulnud. Omanik maksis hasti, aga see eest pidi oopaevaringset terrorit taluma a la isiklikud solvangud ja muu crapp..
Ulejargmisel nadalal saame teise maapubisse. Seni peame raha kokku hoidma.
Elu siin on perfi!jee:)

tsukkeltsuklon

Laupaeval kaisime rannas - mina, Alf, Tuuli, Mike, Tom Cruz, Tom Hanks ja nende koer George. Ilm oli ilus, ookean helesinine, lained, ulitsill.

vark

Nii palju on vahepeal juhtunud, et ei teagi kust alustada. Esimene ohtu hostelis oli lobus. Tutvusime inglastega ja kohalike backpackersitega. Hommik oli veel lobusam. Naiteks Tults lendas narist alla, koik 19 peduiini naersid:)
Linna peal tuiasime ka ringi, pargis tuli meie juurde keegi Steve..uliveider kuju, raakis et sai just oma raamatuga uhele poole, oli ulivaimustuses sellest, aga millest ta tapselt kirjutas ta oelda ei osanudki. Tahtis meile oma raamatu anda, aga me ei viitsinud oodata. Tuup jallitas meid meie hostelisse, seal ta meid oma brozuurraamatuga ootas.
Ohtul laks peoks. Meie couchsurfing.comist leitud sobrad kutsusid meid kruiisilaevale, kus uks neist oli dj. Teemapidu oli, koik olid nohikud, alguses pakkusin, et siinne fasjoon ja tundsime end veits kahtlaselt. Paari joogi parast suhtlesime kohalikega ja rokkisime tantsuporandal..(halb sonadekombinatsioon:) Laevalt saime maha kell 23.oo ja pidime edasi suunduma kuhugi. Probleem oli aga selles, et meie autojuht oli selleks ajaks juba nii purjus, et heitis tanavale pikali. See koik loppes sellega, et hmm..noo marksonad on Alf roolis, vastasuunavoond, maantee, auto valjasurnud..Aga vahemalt saime poole tee peale, siis tuli Mikei vend meile jargi. Nii et vanem generatsioon, kes seda nuud luges, arge muretsege, we wont drink and drive..enam!
Nuud on hommik kerge pohmelliga, koik koristavad. Need, kelle juures me oleme on neli uliopilast. Mike opib kunsti, reisib palju ja teab koigest koike. Uks must tuup, keda me Sultaniks kutsume, on parit Sri Lankalt, naljakas tuup, me meeldime talle arvatavasti, mangib kriketit. Tom - dj, meie lemmik, surfipoiss, selline poiss keda eestlane Cosmo Kuukompu lehekuljelt leida voib. Alaine on ka, see on see tuup, kes end nii mallu suutis juua, et viskas end tanavale pikali, arvatavasti oleks ta sinna ka surnud kui me talle ta jopi peale poleks visanud. Ahjaa ja neil on sambaband, muusikud koik.
Tana lahme randa. Enne seda aitame poistel koristada. Inimesed voivad meist valesti aru saada siin. Meie iroonilisest huumorist ei saada aru, et jah, kui nalja viskame, siis ainult meie naerame.

Palju on juhtunud nende kolme paeva jooksul, raske on emotsioone edasi anda ja tagantjargi on raske kirjutada. Koduigatsust ei tule siin vist niipea, tagasi kull ei kutsu

isver-susver!

Eile hommikul kell 3 joudsime Perthi. Soitsime kesklinna Globe hostelisse. Otsustasime siiski kella 10ni linnas ringi vaadata, et mitte maksta paari tunni eest 26 dollarit. Kella poole seitsmeni suutsime lageda taeva all olla, siis laksime hostelisse. Hullult sobralik administraator, kellele meie pakutud leib ei kolvanud, motles et see on sokolaad, saatis meid tuppa - korralik ullatus oli! Tuba on rott, 19 peduiini, koik mehed. Koige hullem on lehk, soki ja higi hais. Rove. Panime ventilaatori taisvoimsusel toole, muidu poleks vist ellu jaanudki. Vaga naljakas igatahes:)
Paeval laksime linna peale. Leidsime hea soogikoha, ettekandja soovitas paremat hostelit, vaatasime selle ule. Suhteliselt kindel, et homme oobime seal. Plaan on ka varsti toole minna - elu pole siin just koige odavam.

Koige lahedam on see, et inimesed on nii avatud ja sobralikud. Mitte lihtsalt sobralikud vaid tunnevad pariselt huvi ja tahavad aidata. Abi on meil siin vaja - orienteerumine linnas on nullilahedane. Hetkel igatseme koige rohkem tapitahti, wifit ja kaubamaja soogiosakonda.