Kaks nadalat tagasi lendasid kotti bikiidnid, sunscreen 15+ ning algas minu ja Alisi soit Cairnsi. (Tuuli jai Bundabergi tood rabama. Meie konsensus, kompromiss ja spontaansus:) Cairns on jumalik..randasime mooda vihmametsasid, rockslidisime, ujusime koskede all, otsisime nokkloomi ja muid elukaid..taielik stress-free vark. Ja see oli veel algus. Kaks imeilusat paeva veetsime Rum Runneri pardal kesest ookeani. Saime sukeldusmise ara proovida ja teate, see pole sugugi nii lihtne kui esmapilgul tundub. Ometi nalja oli nabani, alustades sellega kuidas me uhest purjeka otsast teise pidime lestad jalas, 20+ kilo seljas komberdama, kuidas meid pardalt vette visati, kuidas Alis sel hetkel kiljus nagu siga aia vahel , kuidas terve meeskond meid naeris ning lopetades sellega kuidas me ekslikult instruktorile uritasime selgeks teha , et koik on OK, aga tegelikult naitasime, et meil on hapnik otsas. Vahemalt saime kogemuse vorra rikkamaks ja eluks ajaks naermismaterjali. Snorgeldamine oli rohkem meie teema. Nagime haikala, jallitasime kilpkonnasid. Kirjutasin sel ajal blogisse (jumal tanatud et ma seda ei avaldanud siis): " See elu, mis seal sugavustes on..see on midagi kirjeldamatut.. see, et sa sulistad varvilise korallrahu kohal koos kaladega, see on nagu reality kalapoeg Nemo, aga et sa oled paris elus!? No enam paremaks minna ei saa.."... See lause peaks nii mondagi utlema selle kohta, kui suur eufooriahoog meid tol ajal valdas.
Cairns on taielik holiday koht ning arvatavasti uks meie reisi highlightidest. Koju soites tegime roadtripi (finally!) kahe UK tuubiga - Martin ja Jonny, kes olid hiiglasliku karavani rentinud (hiigelvaikese summa eest). Peatusime Airlie Beachil, nautisime inimesi, paikest ja suve. Seltskond oli nagu ta oli, poisid olid rahulikud kodukanad, tegid meile suua, pesid meie nousid, kuidagiviisi joudsime otsapidi tagasi Bundabergi. Jargmisel paeval soitsid Tuuli ja Alis poistega Brisbanei, et sealt edasi Sydneysse jouda. Tudrukud kirjutasid: "Ma kirjutaks veidi meie seiklustest Sydneysse. Nii, j6udsime siis poistega kuldses vaikuses Noosasse ja m6tlesime Sulluga, et k2iks korra linna peal 2ra enne edasi minekut, kui Martin ytles, et
j22me siia homseni. Hallooo !! Mida helli. Siin pole nagu mmidagi v2ga teha, aga okei. Tsillisime Sulluga linna peal, ostsime viina ja caravani tagasi. Oootasime kella yheksat ja hakkasime tipsutama, alguses eraldi, siis kutsusid poisid m,eid joomism2ngu m2ngima. Seda, mis Sanfti pool. Algus oli vaikne, kuid siis korraga j2id k6ik nii purju, poisid avanesid kui lille6ied ja tuba oli naeru t2is. M2ngud l2bi, l2ksime Tuuliga vetsu ja enam ei sattunud poistega kokku. L2ksime surfiklubisse , kus neid tegelt korra ka n2gime , kui tsillisime omaette ja panime thrilleri tantsu. jeeei. Saal oli vanureid mehi t2is.jejee.
Nii, otsustasime Tuuliga kui kell oli u 1 et l2mme koju, v2ike kebab k6hus, aga poisse polnud kodus, j2ime siis auto ukse ette asfaldile tunniks magama, kuid ei kippu ega k6ppu. L2ksime siis linna poole tagasi kui peatus meie ees uunikum kahe kutiga, kes ytlesid et viivad meid l2hedal asuvasse teise linna, seal pidavat pidu k2ima. Okei, purjus tydrukud on julged tydrukud. L2hedal asuv linn oli tegelikult 40 km kaugusel. Mehed olid kummalised- yhel vennal oli Tai toidust k6ht lahti, tema v2ite j2rgi, ja ta tegi ikka ohtlikke piruette tee peal. Meil oli hirm naha vahel, et mine tea, viivad veel metsa. Nii olime siis kohal seal Mulluluubas- sunshinecoastil,- v2ga 2ge linn, noori t2iS, kuid pidu l2bi. Poisid tahtsid siis oma poole viia, kui me ei riskind, hyppasime maha. Tahtsime koju tagasi minna, kui h22letamine ei andnud edu. Tults l2ks m2kki kohvi j2rele aga ma j2in h22letama, kuni minuni j6udsid kaks kutti- yks kohalik ja teine Tahitilt. Ytlesid et sel kellal ei vii keegi meid NOosasse, ja kutsusid oma poole, et viskavad homme 2ra, noh , sitta kah, olid ju usaldusv22rsed ja l2ksime Tultsiga kaasa. Nende kodu oli lihtsalt amazing, v2ga uhke, ja nad ise olid ka no natu egod aga v2ga toredad. saime seal kena une ja hommikul viskas yks neist meid 2ra. Kodus sai poistega veel naerda selle yle ja olime suured s6brad. muhahahaaaaa."
Uhesonaga, pidu taies hoos. Samal ajal porutasin mina suures Cairnsi vaimustuses tagasi Cairnsi. Ilm oli koledam, ja ega ma suurt huvitavat ei teinudki kui raiskasin raha ja tollerdasin linna peal ringi. Nagin mingil imelikul viisil palju inimesi kellega aasta jooksul reisides tutvunud oleme..tudrukud Oslo-aegadest Melbourneis, uht Bundy capsicumi-shedi tudrukut, Androt (kusjuures pidin pettuma, et mitte koik eesti mehed ei oska ollepudeleid silma ega suuga avada!aga okei, andestame) Gregi WA-st, Nadal moodus kiiresti ja eile oosel kell 3 joudsin tagasi "koju". Vastuvott oli pidulik, hommikul sain gimpset (korea traditsiooniline salat) ja korea pannkooke. Nunnu ju. Puuan kaks nadalat tood teha, et siis minna tudrukutele Sydnisse jarele.
