jejee

26.aprill
Neljas nadal zucchinisid korjates. Raske on. Raske ei ole hommikul kell 5
tousta. Raske on autost valja hupata ja vaadata seda sama poldu, mille loppu isegi ei nae.
Ma olen vaga uhks meie ule,
et oleme seni vastu pidanud, aga rohkem ei kannata. Kohtan Alisit ja Tuulit mone vao
vahel ja ausalt, meil on koikidel noor kaela naod ees. On aeg teha midagi muud. Uks
asi, mis kindlamast kindlam, on, et kui ise midagi ette ei vota, siis ei saa ka midagi '
juhtuda. Ehk, tegutsema!Proovime leida kohta mones okeis backpackersis + shedi toole.
Roomsamate asjade juurde nuud. Reedel pidasime minu sunnipaeva. Suur pidu oli.
Mis ma ikka oskan oelda.. memm (Maree) jai ikka nii purju, et oioi. Me kolm kokku pole ka
nii
suured peoloomad kui Maree. Oli tulevarki ja sangriat ja palju rummi.
Hommikul arkas nii monigi poosa
all. Tana tuli meelde, et isegi 20 korda sai mind ohku visatud:) Onnestunud vark!
Maja oli
eestlasi tais, pluss isegi meie farmer Shane eksis siia ara. See selleks, mida ma tahan
oelda, on see, et
meil on justkui oma vaike eesti family siia tekkinud:) Ma olen alati moelnud, et oi kahju,
meie
sobrad jaid koju ja me ei saa nendega jagada seda koike.
Laupaeva hommikul aga moistsin, et need inimesed, kellega ma siin, Bundabergis olen
kokku puutunud, et nendega tahaks Eestis edasi suhelda, et meil on palju uhist. Me koik
oleme erinevaid teid siia uhte paika sattunud ja me koik oleme eluonseiklus-inimesed.

Istun voodis ja kirjutan, Gary Jules laulab. Alis lamab minu, Tuuli oma voodis, nad
ei taha magama
minna. Me ei oota hommikut.

mulle meeldib toost raakida

13.aprill
Olid puhad, suured puhad. Ka meil tehti uks paev vabaks. Saime ohtul linna. Kaisin poistega
kalal. Kala muidugi ei saanud (amatoorid), aga sai nalja ja veini ja kahel korral perseli lennatud.
Hiljem soitsime terve eestlaste siinse kommuuniga Maree poole. Uhes toas 15 eestlast ja 5 aussiet. Vahel ei saagi aru, kas olen Austraalias voi mitte, aga ookei:)
Tana on terve paev vihma lahistanud. Kui toole laksime, sadas, tegime tood, sadas, lopetasime too, sadas. Keebid olid seljas, aga kuivaks kull keegi meist ei jaanud. Lopuks hakkas selline torm, et oioi. Minu ja Tuuli toas hakkas katus isegi lekkima. Homme on vaba,farmer ei saa oma ambreidki pollult ara korjata, masin jaab mutta kinni.

16.aprill
Vahelduva eduga oleme tool kainud. Hooaeg on koikjal slow. Mina ja Riin (koige kovemad zucchinide pickijad.heh) saame laupaevast uute farmi. Maree hirmutas mu taitsa ara, utles, et
tootajad lausa nutavad sel pollul, sest nii kurnav on lihtsalt. Korjavad umbes 70+ ambrit paevas
(meie saime oma pollul heal juhul 30+). Ma nuud ei teagi, kas nuud muretseda voi mitte.
Uuu ja tolle paeva eest, kus sadas 400ml vihma maha ja me olime tool,farmer tanas meid
selle eest ja andis igauhele boonust 20 doltsi. Nunnu ju, sajaks siis iga paev!
Paar peava tagasi kaisime mina, Alis ja Riin makadaamiapahklite raksus. Kuus kilo pahkleid
saime. Leidsime lahedusest uhe arbuusifarmi ka, ja tean, et uhes kohas kasvavad avokaadod.
Mulle taitsa meeldib, kui soogi eest maksma ei pea.
Homme laheme Bargara randa, pole ammu end paikesel praadida lasknud. Homme peaks pidu
ka olema. Maree oleks onnelik, tal bong juba laual kulalisi ootamas.

hiljuti

2.aprill
Bundabergis ikka. Olukord on okei, aga voiks parem olla. Too suhtes on nats kurjasti.
Too saad siis kui elad backpackersis. Farmerid ja backpackersid teevad koostood ja
uritavad ikka taiega backpackereid noorida. Pluss koik backersid on tais. Niiet kaks nadalat
oleme siin karavanpargis vaikselt tiksunud. Oleks telgis madratsid, oleks paris fancy, aga
no ei saa siiski kurta.
Rannas on mitu korda kaidud, vesi on monus
soe ja soolane. Uks vanem mees, Ray, meie karavanpargis tiirutab meid oma pickupiga ringi,
viis meid kord sinna, kus kilpkonnad kaldale tulevad, aga me seda muidugi
ei naidnud, sest hooaeg oli loppenud. Plaan temaga veel kord kalale minna. Saaks monusa
kala. Muidu soome riisi voi putru.
Paike on paris intensiivne, korvetasime end esimene kord ikka paris ara. Kreemi panin, aga
no silmalaugudele unustasin panna. Paar paeva kaisin nagu narkomaan ringi. Eestlasi on
siin kusjuures meeletult, umbes 30 kanti. Et ma kunagi ei unustaks: Siku, Kristo, Ragnar,
Andres, Andrus, Tanel,Risto, Ats, Riin, Jurgo, Juss, Lauri, Kats, pluss ulejaanud.
Ja tahelepanu! ka Superstaari Taavi elab siin . eksole. Puuab kuskil krevetifarmis krevette.
Nadalavahetustel on ikka mitu(kummend)liitrit goonei alla kulistatud. Rummi ka, siin on see
puha vark. Bundabergis toodetakse Bundabergi rummi, Aussie pohirumm.
Erilisi uudiseid nagu polegi. Elu on ilus idakaldal:)

4.aprill
Arkasin reedel kell 6 hommikul telefonihelina peale. Ei joudnud hasti kohale,
voicemaililt kuulsin, et
"I need workers. Call me back". Pobisesin Tuulile, et saime toole. Tuuli pobises ahah.
Magasime edasi ja normaalsel kella ajal Tuuli kusis, et oot misasja. No me olime suht
juba lootust kaotamas, et ei saagi toole ja raha ka nagu suht otsa saamas. Uhesonaga toole
saime.
Korjame zucchinisd ja tomatosid. Viiekesi tootamegi: mina, Alis, Riin, Tuuli ja Maree.
Elamine homestay moodi, 10min Bundabergist kuhugi suunas. Meie "supervisori" Maree kodus
elamegi. Metsa sees, hipilik maja, hasti kift poheemlaslik
naine ja kift kodu. Maree on kuskil 50+ vana pisikest kasvu naine.Teinud seda pickimist 14 aastat!
Hipilik tadi, tombab kanepit, kokkab igast head kraami,ostab meile rummi koolaga (sest "bloody hell
you pick bloody good stuff!"),armastab muusikat, tahab et me peo lihavottete ajal korraldaksime.
Pluss magan king-size voodis! Olen ulirahul.

8.aprill
Tana saab pool aastat tais sellest, kui me Austraaliasse joudsime. Jube! aeg ikka
lendab niii kiiresti. Kardan, et varsti oleme juba lennujaamas, Austraalia->Eesti. Mitte, et
ma koju uldse ei tahaks, aga nii palju on veel nagemata.
Vahel me tudrukutega ikka motleme, kuidas need 6 kuud meid siin on muutunud. Loen vanu
blogi sissekandeid ja motelen, mismottes ma kirjutasin "Ainuke asi, mille peale motleme, on
kus soome ja mida joome". Arrgh! Olin ma poolearuline voi? Piinlik kohe. Hakkan vist vanaks jaama.
Suurt midagi juhtunud pole. Tood oleme teinud, kell 5 ules, 6ks toole. Zucchinid ja tomatid, tomatid
ja zucchinid. Ambrite pealt makstakse, 2.50 zucchinide ja 1.75 tomatite eest. Paevas tuleb 60+ doltsi
ara, muidugi oleneb, kas on midagi korjata voi mitte. Nuriseda ei saa. Okei, tegelikult saab, aga ma ei viitsi,
see ei tee olemist uldse kergemaks. (Vanadus?) Alguses olid ikka lihased krampis,
selg annab vahel ikka tunda, aga nagu oeldakse, inimene harjub koigega. Nagu ma aru saan, siis farmer on ka meie
tooga rahul, enam ei tollerda pollu peal, et "rubbish, rubbish". Siin on nii, et mis eesti moistes on
hea, on aussie moistes ramps. Suured ja liiga palju varvi on ramps. Ehk me korjame teie moistes tooreid koogivilje
ja enamus hea kraam tuleb maha visata (voi koju kaasa votta).
Proovin paar pilti ules panna, aga kuna me siiski elame metsas ja nett on aeglane, siis akki ei lahe labi. Onneks
on koik sellega praeguseks suht harjunud:)
Mis tulevikku puutub, siis Riin on jutustanud oma au pairi kogemuset Hollandis. Uhesonaga hea idee reisida kuskil Euroopas.
Arge nuud kohe sellest mottest kinni votke, aga poleks ju paha?!