uuesti toole!

Too teises linnas, teises farmis. Mooropnas. Pirnid on suured, palk torts vaiksem, accomodation palju parem, 7 doltsi paevas. Tana haaletasime linna, reede on luhike paev ja laupaev vaba. Proovime seekord ilma policei abita koju jouda.

tootud. jalle

Puhapaeval votsime paeva vabaks. Kaisime linnas poes sooki ostmas. Haaletasime, saime oma asjad linnas aetud ja motlesime tagasi koju minna. Lugu aga selline, et me kolm blondi ei olnud teadlikud sellest, kuidas koju saada, kus me farm asub voi mis selle nimi on. Autost, mille peale saime, ei viitsinud keegi meist valja vahtida, et kuidas tagasi saame. Ainuke hea mote oli, et okei laheme politseisse. Nood vaatasid et me puhta poolearulised. Kusisid kus suunas me omaarust tulime. Tuuli naitas uht suunda, Alis teist. Farmeri nime ei teadnud. Ainult seda, et ta nimi on Tom voi Dominic. Uhesonaga, idioodid. Tahtsime naerma pursata, aga motlesime, et akki motlevad, et teeme lihtsalt nalja. Okei saime siis mooda Sheppartoni politseiautoga kihutada. Turvavood ei olnud kusjuures ei meil ega politseinikel peal! Igatahes, saastsime nii taksoraha (mida meil tegelikult pole ollagi) ja jalavaeva. Hea idee kui jargmine kord ei viitsi kuhugi jalgsi minna:)
Nuudseks oleme ka puhta tootud. Farmis sai season labi. Pirnid ja ounad koik korjatud. Reedel on palgapaev, seni elame telgis, praeme bbq peal mune ja tahistame vabariigi aastapaeva. Homme lahme uuesti harvest officisse, tana kaisme ka, ootasime viis tundi. Sittagi, koik said too, meie mitte. Oleks auto, oleks supper, aga vahemalt on meil telk. Ja kolm kotitait kuivaineid.

pics 2

elu farmis

Esmaspaeval joudsime Sheppartoni. Laksime tooburoosse, suurt ei midagi sel paeval. Kui karavaniparki laksime saime uhe farmeri numbri. Helistasime, lubas meid ule tulla tsekkama. Otsisime koige mehisemad roivad valja, et las vaatab, me mehised naised, oskame ikka rasket tood teha. Okei, ei onnestunud, utles, et naeme barbid valja. Andis siiski voimaluse, et tulge ja vaadake, akki sobib teile see tomatite noppimine. Hommikul tuli kaubik jargi, votsime peale kummekond pilusilmset ja peagi olime pollu peal. Vietnami tunne tuli peale, 100 pilukat kolmnurksed mutsid peas tomatipoosaste vahel. Meie olime suht ainukesed valged, neil oli nalja kui palju. Okei, kolm tundi tegime tood. Tomatikorjamine on suht nigel. Korja suuri rohelisi, vaikeseid punaseseid, neid ei vota, need tomatid on head. Kolm tundi ja ma ei saanud enam vagude vahelt pustigi. Selg oli ikka paris labi. Kui koju saime olime labi nagu lati raha. Ostsime telgi viimaste rahade eest, praadisime oues bbq peal mune, soime tuunikala konservi nappudega. Ekstreemolukord, vahemalt nalja sai. Oosel motlesime, et kas ikka laheme tagasi, ehk leiab midagi vahe inimlikumat. Minu laiskus ja tudrukute arvutamisoskus tuli kasuks. Jargmisel paeval kolistasime tagasi kontorisse. Uhes tillukuses Shepartoni kontoris 7 eestlast!!! Uks farmer tuli peale 5 tunnist ootamist, otsis ounakorjajaid. Meie, kolm prantslast ja kaks hollandlast saime toole. Elame hurtsikus, katus on auklik, tuppa saime eile elektri, telgi panime pusti keset tuba (moskiitod), kulm duss, kook on alla igasugust arvestust, ohtuti teeme suua nagu parmossid kriminaalkroonikas, istume umber ahju roomsalt, laes elavad hiired. Umberingi elavad india mehed, kondoomid dussiruumis (kaks indukat on geid, monus). Too on raske, arkame kell 5-6 hommikul, laheme pollule, ronime redelitega ounapuude otsa, kohu ees on kott, taidame selle ja ronime alla, viskame ounad bini. Raske on, tosiselt raske on. Kaed on musklis, kuunealuse rokased, joodikupaevitus on ka. Aga parem, palju parem kui tomatikorjamne! Too lopetame kuskil kell 8 ohtul, siis soome ja magama. Rohkem lihtsalt ei jaksa. Homme alustame pirnide korjamisega. Kuskil kuu tahaks siin veeta. Eile raakisime koik kodustega. Raske on kirjeldada mis toimub. Kui pildid (kunagi) ule laen, siis naete, aga oi jumal, kui te ainult teaksite! Aaa ja saame siin tootamise eest viisapikenduse!
Kuulsime , et Veerpalu tuli maailmameistriks! Juhuu!

farmi!

Peale poolteist kuud Melbourneis olemist on aeg oma oma kompsud taas kokku pakkida. Esmaspaeval laheme Sheppartoni, farmi. Kindlalt pole tookohta saanud, aga oeldi, et kui kohale tulete, siis on suur voimalus, et saate. Meie backpackersist saime tasuta telgi. Loodetavasti on veekindel ja koik noorid/lukud olemas ja tookorras. Mida me tapselt korjame hakkame ei tea. Arvatavasti ploome voi viinamarju. Lopuks saab siis selle farmielu ara proovida. Proovin ette kujutada kui raske on kell 4 hommikul tousta, et end paev otsa paikese all praadida lasta. Akki pole siis nii hull..
Tana oli viimane toopaev Melbourneis. Sain oma nadalapalga katte ja tahtsin bossile oelda, et ma enam ei tule. Akram (boss) suutis mu umber veenda, et raske on farmis ja et see on orjatoo. Hiljem helistasin, et ei ma siiski ei tule. Eks ta suht vihane oli, ei karjunud, aga nomedalt raakis. Vahemalt ma utlesin (okei ainult 2 paeva ette kull) mitte ei teinud lihtsalt ei ilmu kohale asja (nagu Alf:). Ohwell, see oli oppetund anyway, et vist on targem oma raha katte saada ja punuma pista. Backpackersi elu. Tuleb harjuda. Akram sai siiski ju mu esimese nadala palga ja tana tegin talle 4 tundi tasuta tood..Olgu onnelik.
Eile kaisin Melbourne Aquariumis. Lahe oli, sain odavama pileti, naitasin oma kortsus ilma pildita opilaspiletit. Mojus. Nagin haisid, raikalasid, avastasin oma jellyfish fetishi..Kui koju lahen, votan uhe koduloomaks. Paris kift! Sukelduma laheme nuud kindlasti, naiteks peale farmi, kui me rikkad oleme.khm
Hetkel istume Tuuliga Macis, siin on wifi ja tasuta! (Lopuks miski tasuta!). Tana teeme arvatavasti uhe monusa tsilli, sest keegi ei pea homme toole minema. Homme voiks Victoria Marketile minna uudistama. Ipodi tahan ka osta, keegi lasi mu mp3e meie toast rotti.
Tuuli kusis, et kuidas ma meie igavat elu saan nii kirjeldada, et tundub taitsa huvitav. Kuule Tuuli, kui meil ei ole siin huvitav, siis kus veel?

uudiseid

Nadal tagasi algas St. Kilda fest. Puhapaeval oli terve Fitzroy street geiparaadi tais, see on Austraalia suurim geipidu. Paris kahtlane paev oli. Olin sel ajal just tool. 97% kes meie restosse tulid olid kas geid voi nende vanemad, kes a la olid endale vikerkaarevarvid kaela riputanud, et jei mu laps on gei. Uhesonaga, veits kentsakas... Viimasel ajal on uldse siin vaga palju omasooiharlust tanavatel naha. Ja mitte niivord noorte, vaid vanade meest ja naiste, nii 40/50aastaste seas. Eile oli festivali suurim pralle. St.Kildasse oli ule 300 000 inimese kokku labustama tulnud. Tudrukud said seda melu natukenegi nautida, ise olin (ullatus) 13 tundi tool.
Vahepeal muutusid ilmaolud siin paris rajuks. Laupaeval pidime kannatama ule 44kraadist kuuma. Onneks kestis vaid uhe paeva. Eelmine nadal kestis taoline kuumalaine kuskil 4 paeva. Suht rove, magada ei saa, hingata ei saa, nii palav lihtsalt.
Plaanime plikadega farmi ara minna. Saaks raha teenida, et kuhugi Surfersisse voi Brisbanei soita. Lisaks sellele tahaks hullult langevarjuhuppe ara teha, sukelduma minna ja muid kulutusi teha. Uhesonaga, raha on vaja:)
Paris hullud lood on Victorias ka nende tulekahjudega. Tanaseks on kuulutatud ule 100 inimese surnuks, paljud on kadunud ja miljonid kodud havinenud. Jalgisin tana uudiseid, paris kurb oli ikka vaadata. Lehes kirjutas, et see olukord meenutab Armageddonit, eks ta suht sarnane ole. Meieni pole tuli joudnud. Ei tea, mis lehed kodus sellest kirjutavad, aga emade rahustamiseks pean ikka kirjutama, et Melbourneis ON taiesti ohutu olla.