harry christmas!

Nädal tagasi käisid meil esimesed külalised - Pillu ja Annely, kes oma vahetussemestrile Cardiffis joone alla tõmbasid ja kodu poole suundusid. Sai käidud turistitiirul - Big Ben, Buckinghami palee, Westminster Abbey, Trafalgar Square, London Eye, National Art Gallery, Thames nähtud-tehtud.
Nüüd käime mõlemad Alisiga tööl. Olen waitress bowlingu/karaoke/uisutamise kohas ja Alis töötab Nothinghillis cupcake kohvikus. Meile graafikud on nii erinevad, et elame justkui paralleeluniversumites. Älis töötab hommikuvahetustes ja mina õhtustest. Tööga on nii nagu on, vahel on nii igav, et lase või kuul pähe:) See eest on töökaaslased toredad, väga rahvusvaheline seltskond, on nii venelasi, brasiilasi, inglasi, kolumbialasi, poolakaid, lätlasi ja peale minu veel üks eesti tüdruk.
Eile oli Christmas Eve. Iga aastaga lähevadmeie jõulud üha naljakamaks. Kui eelmisel aastal sai pühade ajal rongiga läbi kõrbe kihutada, siis eile käisime Frankyga (kutsume teda Älisiga issiks) tema gigil kuskil pärapõrgus. Me kujutasime juba jubedusega ette, et kolmekümne viieaastased rokkarid meie ümber tiirlevad ja tahavad jooke välja teha, aga kus sa nüüd! Saime sellesse inglise pubisse sekundiks sisse astuda, kui tundsime, et kõik pilgud on meie poole suunatud, kõikide 60+ taadikeste suud tahtsid lahti vajuda. Nõnda me siis seal baarileti ääres jalga kõlgutasime, tundsime end kui kaheteist aastased teiste seltsimeeste/naiste kõrval. No üks julge mehike võttis oma eluaastatega kogutud julguse kokku ja kukkus meile siis jooke välja tegema. Ei jõudnud ühest klaasikesest lonksugi võtta kui uus klaasike ootas juba. Afterparty oli ka. Hommikul sõitsime pohmas issiga kodu poole. Sõitsime üle London Bridgei, me olime kui Hiina turistid nii elevil, fotoaparaadid välkusid mis hirmus:)

Jõudsime koju, kõhud tühjad. Külmakapp tühi, absoluutselt kõ i k poed kinni. (siin on 25 .dets põhipüha) No olgu, vesi keema, makaronid sisse, 10 minutit hiljem, penne pasta red lasagne tomatikastmes. Suundusime linna peale, surnud, kõik inimesed kuskil peidus, mitte mingit liiklust, tube ei sõida, bussid ei sõida, taksod ei sõida - s u r n u d, ja London on alati kihevil inimestest, aga täna mitte. Nägime Püha Valgust (tõendid olemas - pildistasime), suures jõulusöömingu näljas, käisime burgerit söömas kuskil India kohas. Älisi seaprae ja minu hapukapsa isu see muidugi ei rahuldanud, aga õnneks läks issi nüüd poodi midagi head-paremat tooma. Vaatame jõulufilme ja soovime teile rahulikke pühi!

hõumid

Nii. Istume Alisiga minu king-size voodis, kõhud piparkookidest punnis. Lähemalt siis meie Londonish ajast. Töö otsimine on andnud mõningaid edusamme. Pole päris nii nagu Aussis, et jooksed cv näpu vahel restoranist restorani. Lihtne ja loogiline - töö leiab läbi neti. Älisil on homme proovipäev Liibanoni restoauku, see tähendab, hullumeelselt kiire koht, sest kõik ärimehed tahavd süüa, ja minul tuleb läbida teine intervjuu. Eks paistab, mis saab. Närv on ikka püsti kui kuskilt helistatakse ja küsitakse, et miks me just sind valima peaksime ja millised on meie kogemused. Üritad küll jätta soliidselt muljet, aga kui pabin sees, siis ei mäleta peale vestlust, ei a-d ega o-d.
Kodu on täitsa mõnus. Kolisime pühapäeval juba sisse. Kesklinn on pooletunni jalutuskäigu kaugusel. Elame Frankyga. Nagu öeldud sai, siis Franky on rokkstaar. Ja mitte lihtsalt wanna-be rockstar vaid päris rokkar. Itaalias, kus vana pärit on, sai tema karjäär alguse. Nüüd on ta siin, et oma "noorust" nautida. Sinna alla kuulub muusika produtseerimine, bändid ja alkohol. Tema bändi uut singlit saab isegi itunesist alates tänasest osta. Ostke!meil raha pole:) Kodus on meil kuus kitarri, niiet Älis võib selle kitarrimängimise täitsa ära õppida. Kuna Franky on rokkar, siis on tal ka palju groopiesid, naisi lausa jalaga segada. Nagu ta meile ütles "Monogaamia ei ole minu jaoks." Täna nägime ka teist rokkarit, meievanune kutt, selline hea kiiksuga tüüp, abielus 30aastase naisega. Ühesõnaga, rokkari elu on kirju ja elada koos rokkariga, vot see juba on midagi!:)
Üks link. Esinemine, mis on meie elutoas toimus: http://www.youtube.com/watch?v=22_i6vEJeHw
Reedel käisime esimest korda Londonis pidutsema. Poolest pudelist jäi järgi vaid mõni tilk...Hommikul panime Alisiga puzzlet kokku. Olin Alisile naljaga paar släppi virutanud, Älis oli saatis mulle sõnumi, et "Tule ette ma ootan ja püüan sind". Päris selgusele me ei jõudnudki, et kuhu või miks ta mind püüda tahtis, aga olgu. Käisime mitmes kohas. Teise chillaxkohta jõudes, nägime, et ukse ees on järjekord. Alis talutas meid ukse ette, kus kontrollija-tädi, avas keti ja ütles "They go in!". Me ei jaganud matsugi välja, et oot-oot, meie või?
Ühesõnaga London on place to be!

kahku

Ooo London! Kiire ulevaade. Couchsurfime kahe poisi juures - Ben, arhitekt, ja Cris - filosoof. Muhedad sellid. Saime omale korteri ka East Londonisse, mis peaks olema hipiparadiis, jagame korterit Frankiega - a la 40 aastane rokkmuusik. Eile kaisime valjas, hullumeelne! Uldmulje on positiivne, jaaks igaveseks siia!

ära!

Mina ei mõista, millest need ülekilod mu pagasis. Vaatame järele. Juuksetriikija, mõned kaltsud mu garderoobist, läpakas, kilo juustu, pudelid, üks tuunikala konserv, kaks kalapasteedi konservi, päts leiba, kilo riisi, kaks kilo šokolaadi, pass, kaamera..mis siin üleliigset saab olla?! Päästja käsipagas juhhei!

Hea, et aasta kõrval tundub viieks kuuks äraminek justkui ekskursioonile sõit, puudub igasugune hirm/ärevus- tuleb see, mis tulema peab. Mis muud kui bon voyage!