Tuesday, December 8, 2009

hõumid

Nii. Istume Alisiga minu king-size voodis, kõhud piparkookidest punnis. Lähemalt siis meie Londonish ajast. Töö otsimine on andnud mõningaid edusamme. Pole päris nii nagu Aussis, et jooksed cv näpu vahel restoranist restorani. Lihtne ja loogiline - töö leiab läbi neti. Älisil on homme proovipäev Liibanoni restoauku, see tähendab, hullumeelselt kiire koht, sest kõik ärimehed tahavd süüa, ja minul tuleb läbida teine intervjuu. Eks paistab, mis saab. Närv on ikka püsti kui kuskilt helistatakse ja küsitakse, et miks me just sind valima peaksime ja millised on meie kogemused. Üritad küll jätta soliidselt muljet, aga kui pabin sees, siis ei mäleta peale vestlust, ei a-d ega o-d.
Kodu on täitsa mõnus. Kolisime pühapäeval juba sisse. Kesklinn on pooletunni jalutuskäigu kaugusel. Elame Frankyga. Nagu öeldud sai, siis Franky on rokkstaar. Ja mitte lihtsalt wanna-be rockstar vaid päris rokkar. Itaalias, kus vana pärit on, sai tema karjäär alguse. Nüüd on ta siin, et oma "noorust" nautida. Sinna alla kuulub muusika produtseerimine, bändid ja alkohol. Tema bändi uut singlit saab isegi itunesist alates tänasest osta. Ostke!meil raha pole:) Kodus on meil kuus kitarri, niiet Älis võib selle kitarrimängimise täitsa ära õppida. Kuna Franky on rokkar, siis on tal ka palju groopiesid, naisi lausa jalaga segada. Nagu ta meile ütles "Monogaamia ei ole minu jaoks." Täna nägime ka teist rokkarit, meievanune kutt, selline hea kiiksuga tüüp, abielus 30aastase naisega. Ühesõnaga, rokkari elu on kirju ja elada koos rokkariga, vot see juba on midagi!:)
Üks link. Esinemine, mis on meie elutoas toimus: http://www.youtube.com/watch?v=22_i6vEJeHw
Reedel käisime esimest korda Londonis pidutsema. Poolest pudelist jäi järgi vaid mõni tilk...Hommikul panime Alisiga puzzlet kokku. Olin Alisile naljaga paar släppi virutanud, Älis oli saatis mulle sõnumi, et "Tule ette ma ootan ja püüan sind". Päris selgusele me ei jõudnudki, et kuhu või miks ta mind püüda tahtis, aga olgu. Käisime mitmes kohas. Teise chillaxkohta jõudes, nägime, et ukse ees on järjekord. Alis talutas meid ukse ette, kus kontrollija-tädi, avas keti ja ütles "They go in!". Me ei jaganud matsugi välja, et oot-oot, meie või?
Ühesõnaga London on place to be!

No comments: