Esmaspaeva oosel joudsime Moora linna. Erataksoga...pikk jutt:) Kohapeal tegime esimesed kiired dringid ulemusega - ebaharilik toointervjuu. Okei. Linn on surnud, vaikne, vaike, tais aborigeene ja purjus farmereid. Meie too on neid viimaseid kahte teenindada. Jookseme baaris, koogis, restoranis ja TAB-s ehk hobuste ja koerte voiduajamisaparaatide taga. TAB on nagu hasartmang. Toopaev algab tavaliselt kell 3 voi 6 ohtul ja kestab sudaooni. Tootama peab seitse paeva nadalas. Taiesti hammastav kuidas uhed ja samad naod iga kuradima paev end siia, Drovers Inni veavad ja kaanima kukuvad. Masendav! Vahemalt on meil siin jukebox - kantrimuusikat ei lasta, jumal tanatud! Puhapaeval on meil barbeque ohtud. Koht ise on vana - 100 aastane, nagu mones vesternis. Igal toal on avaus suurele rodule.
Koige hullem selle koha juures on, et siin pole levi. Ei mingit telefoneerimist. Hull!
Lihtne elu on kuueks nadalaks peatatud. Elus pusime, sest teame, et kuue nadala parast oleme Melbournis. Mis siin ikka - mis ei tapa, teeb tugevaks:)
Tuesday, October 28, 2008
Friday, October 24, 2008
gooneheads
Eile õhtul käisime Fremantles peol. Krahlilik koht oli - hea muusika, head inimesed! Täna kell 8 algab Perthis geiparaad. Tõotab tulla huvitav päev.
Ootame juba esmaspäeva, et tööle minna. Niisama passimine tähendab järjekordset goone hävitamist. Isver - susver küll!
Eile õhtul sadas siin hullult, äikest lõi ka. Tormid võivad siin päris hullud olla.
Muud polegi öelda. Või siiski..hull kartulipudru isu on.:)
Ootame juba esmaspäeva, et tööle minna. Niisama passimine tähendab järjekordset goone hävitamist. Isver - susver küll!
Eile õhtul sadas siin hullult, äikest lõi ka. Tormid võivad siin päris hullud olla.
Muud polegi öelda. Või siiski..hull kartulipudru isu on.:)
Wednesday, October 22, 2008
täpitähed siin!
Billabongist kolisime täna välja, elame Aberdeen Lodges. See on meie seitsmes elukoht nende kahe nädala jooksul. Aa, mis kõige naljakam, on see, et ma jätsin oma pesu Ozzi Inni. Häbi oleks olnud tagasi minna, seega pesu jäigi Ozzi Inn tüüpidele. Õõõh!
Tööle lähme esmaspäeval, Moora on koha nimi. Kuskil 2000 inimest, loodame paljude hill-billydega sõpradeks saada ja palju raha kokku saada, et uusaasta ja jõulud Melbornis veeta. Vaatab mis saab.
Eriti palju juhtunud vahepeal pole. Igapäev on restoranis söömine ja veini lürpimine. Täna tuleks ka üks veinikanister osta - hea, suur ja odav!
Tööle lähme esmaspäeval, Moora on koha nimi. Kuskil 2000 inimest, loodame paljude hill-billydega sõpradeks saada ja palju raha kokku saada, et uusaasta ja jõulud Melbornis veeta. Vaatab mis saab.
Eriti palju juhtunud vahepeal pole. Igapäev on restoranis söömine ja veini lürpimine. Täna tuleks ka üks veinikanister osta - hea, suur ja odav!
Monday, October 20, 2008
easylife
Nadalavahetuse veetsime Ozzi In backpackersites. Taielik urgas! Voi noh, tegelikult ei veetnud me seal eriti palju aega. Sultsil oli date dj Cruziga, mina viisin Alfi Maci ja jatsin ta sinna. Hommik oli tais ullatusi. Arkasime juhuslikult Tuuliga Rivertonis..nalja kui palju! Nii palju kui ma tollest oost veel maletan on see, et oleksime ratsapolitseinike kaest trahvi saanud, leidsime pargist nahksaapad, mis meile siis nii palju nalja tegid, Kuuba tutvumisrituaali sai tunda..Elu nagu filmis.
Nuud oleme end sisse seadnud Billabongi resordis. Suur bassein, palmid, mitte tuupiline backpackersite koht. Eile kaisime rannas, meeletu kuumus on siin. Kutab nii nagu inimesed Eestis oma maju kutavad ja isegi see pole ligilahedane vordlus. See nadal on taielik chillax. Paevad mooduvad basseini aares voi rannas. Palju siin motlema ei pea, pohikusimus on kus soome voi mis joome. Tegelt ka, lihtne elu!
Nuud oleme end sisse seadnud Billabongi resordis. Suur bassein, palmid, mitte tuupiline backpackersite koht. Eile kaisime rannas, meeletu kuumus on siin. Kutab nii nagu inimesed Eestis oma maju kutavad ja isegi see pole ligilahedane vordlus. See nadal on taielik chillax. Paevad mooduvad basseini aares voi rannas. Palju siin motlema ei pea, pohikusimus on kus soome voi mis joome. Tegelt ka, lihtne elu!
Friday, October 17, 2008
sparks
Northbridge oli vaga hea! Live jazzmuusika, ulihea atmosfaar ja veel parem tahtede seis! Tana lahkusime Rivertonist. Toovestlus ei lainud koige paremini. Naine, kes seda country pubi omas oli haige snoob ja tahtis, et me tootaks esimese nadala tasuta. Nagu jeah right! Utlesime ara. Hiljem kohtusime eestlastega, kes raakisid, et olid just sealt ara tulnud. Omanik maksis hasti, aga see eest pidi oopaevaringset terrorit taluma a la isiklikud solvangud ja muu crapp..
Ulejargmisel nadalal saame teise maapubisse. Seni peame raha kokku hoidma.
Elu siin on perfi!jee:)
Ulejargmisel nadalal saame teise maapubisse. Seni peame raha kokku hoidma.
Elu siin on perfi!jee:)
Saturday, October 11, 2008
tsukkeltsuklon
Laupaeval kaisime rannas - mina, Alf, Tuuli, Mike, Tom Cruz, Tom Hanks ja nende koer George. Ilm oli ilus, ookean helesinine, lained, ulitsill.
Jargmisel paeval pidime Mike vennaga minema Spring Valleysse veini jooma, aga me ei joudnudki sinna.Ohtu veetsime suburbis. Suutsime kenasti Tomi purju joota. See oli talle vist esimene kord:)Hommikul oli mida meenutada!
Viimased paar paeva oleme proovinud tood leida. Erilist edu pole veel saavutanud, aga tana ohtul teeme cv-d valmis ja homme kammime kohvikud labi.
Eile kohtasime eestlasi Perthis. Kuuldavasti on neid igas packpackersis kuskil 4-5. Oo veetsime Bambuu hostelis, kus sai teiste backpackersitega veini joodud ja trallitatud.
Nii palju on juhtunud, et ei meenugi. Uks ohtul tegime teeohtu Sabashiga. Ta on parit Sri Lankalt ja budist. Raakisime kultuuride erinevusest ja kommetest. Naiteks tema kodumaal on nii, et kui tahad naist votta, siis saad seda teha siis, kui sinu vanemad on sellega pari ja kui te kuulute uhte klassi. Sabash armus uhte vaesesse tudrukusse, aga nad ei saanud koos olla, sest Sabashi papsile see ei sobinud ja too laks relvaga ahvardama, et misasja, meie perekonnad ei kuulu samasse kasti. Nagu seebikas! Aga see Sabash on ulitsill kutt, naftasheigi poeg, aga raha ei ole tema jaoks oluline. Oluline on, et sul on sobrad ja et sa naudid oma elu.
Nuudseks oleme ka too leidnud. Jargmisel nadalal porutame Perthist kagusse kohalikku maapubisse koogiabilisteks ja ettekandjateks. See on hea, et saame sinna koos minna ja mis veel parem on see, et raha ei kulu seal ka nii palju. Arvatavasti oleme seal max kolm nadalat, siis vaatab mis edasi teeme.
Tana on viimane ohtu Rivertonis. Nadalavahetuse veedame backpackersis ja Northbridges - kohalik peotsoon:)
Trenni teeme siin ropult, paevas konnime kuskil 12 kilti maha, lihtsalt ei saa aru kus oleme ja eksleme mooda suburbi tanavaid.
Friday, October 10, 2008
vark
Nii palju on vahepeal juhtunud, et ei teagi kust alustada. Esimene ohtu hostelis oli lobus. Tutvusime inglastega ja kohalike backpackersitega. Hommik oli veel lobusam. Naiteks Tults lendas narist alla, koik 19 peduiini naersid:)
Linna peal tuiasime ka ringi, pargis tuli meie juurde keegi Steve..uliveider kuju, raakis et sai just oma raamatuga uhele poole, oli ulivaimustuses sellest, aga millest ta tapselt kirjutas ta oelda ei osanudki. Tahtis meile oma raamatu anda, aga me ei viitsinud oodata. Tuup jallitas meid meie hostelisse, seal ta meid oma brozuurraamatuga ootas.
Ohtul laks peoks. Meie couchsurfing.comist leitud sobrad kutsusid meid kruiisilaevale, kus uks neist oli dj. Teemapidu oli, koik olid nohikud, alguses pakkusin, et siinne fasjoon ja tundsime end veits kahtlaselt. Paari joogi parast suhtlesime kohalikega ja rokkisime tantsuporandal..(halb sonadekombinatsioon:) Laevalt saime maha kell 23.oo ja pidime edasi suunduma kuhugi. Probleem oli aga selles, et meie autojuht oli selleks ajaks juba nii purjus, et heitis tanavale pikali. See koik loppes sellega, et hmm..noo marksonad on Alf roolis, vastasuunavoond, maantee, auto valjasurnud..Aga vahemalt saime poole tee peale, siis tuli Mikei vend meile jargi. Nii et vanem generatsioon, kes seda nuud luges, arge muretsege, we wont drink and drive..enam!
Nuud on hommik kerge pohmelliga, koik koristavad. Need, kelle juures me oleme on neli uliopilast. Mike opib kunsti, reisib palju ja teab koigest koike. Uks must tuup, keda me Sultaniks kutsume, on parit Sri Lankalt, naljakas tuup, me meeldime talle arvatavasti, mangib kriketit. Tom - dj, meie lemmik, surfipoiss, selline poiss keda eestlane Cosmo Kuukompu lehekuljelt leida voib. Alaine on ka, see on see tuup, kes end nii mallu suutis juua, et viskas end tanavale pikali, arvatavasti oleks ta sinna ka surnud kui me talle ta jopi peale poleks visanud. Ahjaa ja neil on sambaband, muusikud koik.
Tana lahme randa. Enne seda aitame poistel koristada. Inimesed voivad meist valesti aru saada siin. Meie iroonilisest huumorist ei saada aru, et jah, kui nalja viskame, siis ainult meie naerame.
Palju on juhtunud nende kolme paeva jooksul, raske on emotsioone edasi anda ja tagantjargi on raske kirjutada. Koduigatsust ei tule siin vist niipea, tagasi kull ei kutsu
Linna peal tuiasime ka ringi, pargis tuli meie juurde keegi Steve..uliveider kuju, raakis et sai just oma raamatuga uhele poole, oli ulivaimustuses sellest, aga millest ta tapselt kirjutas ta oelda ei osanudki. Tahtis meile oma raamatu anda, aga me ei viitsinud oodata. Tuup jallitas meid meie hostelisse, seal ta meid oma brozuurraamatuga ootas.
Ohtul laks peoks. Meie couchsurfing.comist leitud sobrad kutsusid meid kruiisilaevale, kus uks neist oli dj. Teemapidu oli, koik olid nohikud, alguses pakkusin, et siinne fasjoon ja tundsime end veits kahtlaselt. Paari joogi parast suhtlesime kohalikega ja rokkisime tantsuporandal..(halb sonadekombinatsioon:) Laevalt saime maha kell 23.oo ja pidime edasi suunduma kuhugi. Probleem oli aga selles, et meie autojuht oli selleks ajaks juba nii purjus, et heitis tanavale pikali. See koik loppes sellega, et hmm..noo marksonad on Alf roolis, vastasuunavoond, maantee, auto valjasurnud..Aga vahemalt saime poole tee peale, siis tuli Mikei vend meile jargi. Nii et vanem generatsioon, kes seda nuud luges, arge muretsege, we wont drink and drive..enam!
Nuud on hommik kerge pohmelliga, koik koristavad. Need, kelle juures me oleme on neli uliopilast. Mike opib kunsti, reisib palju ja teab koigest koike. Uks must tuup, keda me Sultaniks kutsume, on parit Sri Lankalt, naljakas tuup, me meeldime talle arvatavasti, mangib kriketit. Tom - dj, meie lemmik, surfipoiss, selline poiss keda eestlane Cosmo Kuukompu lehekuljelt leida voib. Alaine on ka, see on see tuup, kes end nii mallu suutis juua, et viskas end tanavale pikali, arvatavasti oleks ta sinna ka surnud kui me talle ta jopi peale poleks visanud. Ahjaa ja neil on sambaband, muusikud koik.
Tana lahme randa. Enne seda aitame poistel koristada. Inimesed voivad meist valesti aru saada siin. Meie iroonilisest huumorist ei saada aru, et jah, kui nalja viskame, siis ainult meie naerame.
Palju on juhtunud nende kolme paeva jooksul, raske on emotsioone edasi anda ja tagantjargi on raske kirjutada. Koduigatsust ei tule siin vist niipea, tagasi kull ei kutsu
Thursday, October 9, 2008
isver-susver!
Eile hommikul kell 3 joudsime Perthi. Soitsime kesklinna Globe hostelisse. Otsustasime siiski kella 10ni linnas ringi vaadata, et mitte maksta paari tunni eest 26 dollarit. Kella poole seitsmeni suutsime lageda taeva all olla, siis laksime hostelisse. Hullult sobralik administraator, kellele meie pakutud leib ei kolvanud, motles et see on sokolaad, saatis meid tuppa - korralik ullatus oli! Tuba on rott, 19 peduiini, koik mehed. Koige hullem on lehk, soki ja higi hais. Rove. Panime ventilaatori taisvoimsusel toole, muidu poleks vist ellu jaanudki. Vaga naljakas igatahes:)
Paeval laksime linna peale. Leidsime hea soogikoha, ettekandja soovitas paremat hostelit, vaatasime selle ule. Suhteliselt kindel, et homme oobime seal. Plaan on ka varsti toole minna - elu pole siin just koige odavam.
Koige lahedam on see, et inimesed on nii avatud ja sobralikud. Mitte lihtsalt sobralikud vaid tunnevad pariselt huvi ja tahavad aidata. Abi on meil siin vaja - orienteerumine linnas on nullilahedane. Hetkel igatseme koige rohkem tapitahti, wifit ja kaubamaja soogiosakonda.
Paeval laksime linna peale. Leidsime hea soogikoha, ettekandja soovitas paremat hostelit, vaatasime selle ule. Suhteliselt kindel, et homme oobime seal. Plaan on ka varsti toole minna - elu pole siin just koige odavam.
Koige lahedam on see, et inimesed on nii avatud ja sobralikud. Mitte lihtsalt sobralikud vaid tunnevad pariselt huvi ja tahavad aidata. Abi on meil siin vaja - orienteerumine linnas on nullilahedane. Hetkel igatseme koige rohkem tapitahti, wifit ja kaubamaja soogiosakonda.
Subscribe to:
Posts (Atom)