päevavalguses ometi

1.mai
Kui sa elad koos maailma parimate farmitoolistega, siis arkavad nad salaja kell 4
hommikul, et kupsetada sulle sunnipaevaks pannkooke. Jeeje
Anyway. Neli paeva tagasi, kui me just magama olime jaamas, helises telefon.
Andrus: "Pakkige oma asjad nuud kokku, ma tulen teile jarele." Ma:" Nalja teed voi?"
Andrus:"Ma pole kunagi varem veel nii tosine olnud!"
Ehk siis, lopuks ometi tuli onn meie ouele. Andrus organiseeris ja paastis meid pollutoost.
Kusjuures Tuuli sai vana farmeri kaest paris kovasti soimata, et me uks paev lihtsalt
kohale ei ilmu. Oh well, mis meil enam temast.
Pakkisime asjad jalle kokku, aidaa Mareele ja Riinule ja tagasi Bundabergi linna.
Tootame shedis. Pakime pabrikaid. Lindil jooksevad pabrikad,
Pakid seda, mis kastakse, iga peav erinev pakkimine.Naiteks tana pakkisin
esimese ja teise klassi suuri uhevarvilisi pabrikaid, pluss suuri esimese ja teise
klassi mitmevarvilisi pabrikaid, pluss sorteerisin keskmisi esimese klassi ja esimese klassi
peaaegu suuri pabrikaid, pluss saast valja, pluss ainult konserviks kolblikud eraldi lindile.
Ja lint jookseb ja jookseb ja korraga pead seda koike tegema. Lisaks see, et valesse karpi ei
tohi midagi panna. Alguses oli kull, selline tunne, et oodake, misasja, nuud hakkab kohale joudma.
Uks mutt kaib kontrollimas, omasooihar mutt on. Mitte et see oluline
oleks, aga lihtsalt, et te teaksite. Ja siis teine mutt, kutsume teda Füüreriks,
karjub kuskilt kaugemalt ome kileda haalega, et ega te siia puhkusele ei tulnud,
kiiremini, kiiremini! Nalja saab, see on hea, ja raha tuleb ka, tunnipalk jeje:)
Iga kahe tunni tagant on 10 minutit pausi, muidu viskaks pildi taskusse.
Enamus toolisi on Koreast, hasti sobralikud ja toredad inimesed. Me oleme alati moelnud,
et kollane rass on nats totakas rass, aga tuleb valja, et ei olegi,(Voi kinnitab erand
reeglit?) vaga roomsameelne ja monus seltskond on koos igatahes.
Hetkel elame motellis, backpacker on tais. Aga teispaeval peaksime kolima kuhugi majja.
Meie kolm, kaks eesti kutti, sakslne ja keegi veel.

Muide, Tuuli (jah, ta on elus) tahtis oelda, et ta on nainud vesipuksi (canonball, nagu
talle meeldib oelda). Ma ei tea, arge kusige.

Aa ja kui koju tulen, tuletage meelde, et jutustaksime loo nimega "Alis, naine Batmani kotiga".



Head volbrit!


15.mai
Seitseteist paeva jutti tood. Tana on vaba paev. Erilist era/lõbu/normaalelu ei ole see
17 paeva nähtud. Just algas capsicumi hooaeg, mis tahendab, pimedas toole, pimedas koju.
Muud eriti raakida omavahel pole kui seda, et "Mis sa tana pakid? Ma pakin seda. Mul on
14 karpi laua peal.Mitu karpi sul on? ." Oh, kurb,kurb:D
Nadal aega elasime motellis, viiekesi uhes tillukeses toas. Eile, saime oma majja kolida,
meie kolm, korealased Hara ja Czhi Ze (raudselt eksisin nende nimedega), sakslased Lars ja
Karo. Suur maja, ei leia inimesi majas ulesegi, lopuks mingisugune privaatsus, köök! Peale nadalast kiirnuudli/lahustuva
kohvi laksu on see luksus missugune! Tana pannakse pesumasin paika. Teate, see on kull vaga piinlik, aga me pole pesu saanud pesta kuu aega?! Saate aru,
ma viskasin kodus uhe pluusi pesumasinasse, sest "oma kasi ikka marjaks ju ei teeks" (sorri mamps, need veearved, neid oleks mina pidanud maksma). Oi hullu,
siin olles hakkad rohkem asju moistma. Meist on saanud inimesed. vist.

Eile kaisime Tuuliga valjas. Tuuli laks varem koju. Joudsin paar tundi temast hiljem ja
vaatan, Tuuli voodi tuhi. Motlesin, et oioi, mis nuud teha, laps kadunud mis kadunud.
Paanitsesin natuke, siis helistasid eesti poisid, et Tuuli ei leia kodu ules. Hommikul Tuuli raakis, et
kais mooda tanavat, vaatas, kurat, ma ei tea, kus ma elan, akki on see maja, kondis ukseni,
vottis votme, keeras, uks ei avanenud, motles, okei, jargmine maja siis. Kondis siis
terve tanava nii labi ja motles, et kuradi kurat, taitsa eksinud! Lopuks leidid pohimaja ules
ja sealt juhatati ta meie koju. Samal ajal olid koreakad oma tuppa luku taha jaanud ja ei
saanud kuidagi valja. Lars ja Karo muukisid siis ukse kallal, oosel kell 2. Siis ma veel
teavitasin, et Tuuli on kadunud, ja Lars, kui ainus mees, oh, te oleksite ta nagu pidanud nagema!
Ta on nagu Karson Katuselt, selline totuke. Ja Karo, on rohekem ta ema kui girlfriend. Oosel,
kui Lars kruviga ukselukku proovis lahti muukida ja see tal ei onnestunud, siis tegi Karo
ettepaneku, et akki lukkaks jouga ukse lahti. Lars laiutas kasi ja Karo toukas ust, nii
nagu seda tehakse actionfilmides, teate ju kull, ja noh, pilukad olid paastetud. Oi, meil
saab siin ikka nalja!
Tana laheme Mareele kulla, sest Riin ja Jurgo soidavad laupaeval Kuala Lumpurisse ja siis koju.
Ulejaanud nende seltskond porutas pohja, Lauri soidab tana Kambodzasse. Uldse on paljud
viimasel ajal ara lainud siit. Meie plaan on minna peale Bundabergi kas Brisbanei kanti voi
pohja. Pigem vist pohja, sooja! Ja enne kojusoitu teeme kaks nadalat Taimaal puhkust. Vaga odav, majutuse eest pead maksma 3-6 doltsi, soogi-joogi peale
kuskil 2-4 doltsi. Ja motle, rand, baila, puhkus, eksootika ja baila!

Ma ei tea miks, aga viimasel ajal olen palju kodu peale hakkanud motlema. Ei ole koduigatsust,
aga ma motlen selle peale, mis ma peale kojutulekut tegema hakkan. Ehk, ma ei tea uldse, mida ma
tegema hakkan voi mida ma peaks peale hakkama. Nii palju uusi reisiplaane tekkinud, pluss tahaks Eestis
olla/reisida (saate aru, ma olen kainud Austraalias ja ma pole kordagi Hiiumaale ega Saaremaale joudnud!), autokooli voiks minna. Aga see ei saa ju olla
ometi koik!? Nii raske on kindlat plaani paika panna. Õõõh.
Pikalt ei saa kirjutada, Alis kamandab siin, et ma end valmis paneks ja me lopuks potkontorisse
jouaksime, et saaks ometi need emadepaeva kaardid ara saata.

Ma tunnen, et midagi olulist jai nuud kirjutamata. Raibe!