hiljuti

2.aprill
Bundabergis ikka. Olukord on okei, aga voiks parem olla. Too suhtes on nats kurjasti.
Too saad siis kui elad backpackersis. Farmerid ja backpackersid teevad koostood ja
uritavad ikka taiega backpackereid noorida. Pluss koik backersid on tais. Niiet kaks nadalat
oleme siin karavanpargis vaikselt tiksunud. Oleks telgis madratsid, oleks paris fancy, aga
no ei saa siiski kurta.
Rannas on mitu korda kaidud, vesi on monus
soe ja soolane. Uks vanem mees, Ray, meie karavanpargis tiirutab meid oma pickupiga ringi,
viis meid kord sinna, kus kilpkonnad kaldale tulevad, aga me seda muidugi
ei naidnud, sest hooaeg oli loppenud. Plaan temaga veel kord kalale minna. Saaks monusa
kala. Muidu soome riisi voi putru.
Paike on paris intensiivne, korvetasime end esimene kord ikka paris ara. Kreemi panin, aga
no silmalaugudele unustasin panna. Paar paeva kaisin nagu narkomaan ringi. Eestlasi on
siin kusjuures meeletult, umbes 30 kanti. Et ma kunagi ei unustaks: Siku, Kristo, Ragnar,
Andres, Andrus, Tanel,Risto, Ats, Riin, Jurgo, Juss, Lauri, Kats, pluss ulejaanud.
Ja tahelepanu! ka Superstaari Taavi elab siin . eksole. Puuab kuskil krevetifarmis krevette.
Nadalavahetustel on ikka mitu(kummend)liitrit goonei alla kulistatud. Rummi ka, siin on see
puha vark. Bundabergis toodetakse Bundabergi rummi, Aussie pohirumm.
Erilisi uudiseid nagu polegi. Elu on ilus idakaldal:)

4.aprill
Arkasin reedel kell 6 hommikul telefonihelina peale. Ei joudnud hasti kohale,
voicemaililt kuulsin, et
"I need workers. Call me back". Pobisesin Tuulile, et saime toole. Tuuli pobises ahah.
Magasime edasi ja normaalsel kella ajal Tuuli kusis, et oot misasja. No me olime suht
juba lootust kaotamas, et ei saagi toole ja raha ka nagu suht otsa saamas. Uhesonaga toole
saime.
Korjame zucchinisd ja tomatosid. Viiekesi tootamegi: mina, Alis, Riin, Tuuli ja Maree.
Elamine homestay moodi, 10min Bundabergist kuhugi suunas. Meie "supervisori" Maree kodus
elamegi. Metsa sees, hipilik maja, hasti kift poheemlaslik
naine ja kift kodu. Maree on kuskil 50+ vana pisikest kasvu naine.Teinud seda pickimist 14 aastat!
Hipilik tadi, tombab kanepit, kokkab igast head kraami,ostab meile rummi koolaga (sest "bloody hell
you pick bloody good stuff!"),armastab muusikat, tahab et me peo lihavottete ajal korraldaksime.
Pluss magan king-size voodis! Olen ulirahul.

8.aprill
Tana saab pool aastat tais sellest, kui me Austraaliasse joudsime. Jube! aeg ikka
lendab niii kiiresti. Kardan, et varsti oleme juba lennujaamas, Austraalia->Eesti. Mitte, et
ma koju uldse ei tahaks, aga nii palju on veel nagemata.
Vahel me tudrukutega ikka motleme, kuidas need 6 kuud meid siin on muutunud. Loen vanu
blogi sissekandeid ja motelen, mismottes ma kirjutasin "Ainuke asi, mille peale motleme, on
kus soome ja mida joome". Arrgh! Olin ma poolearuline voi? Piinlik kohe. Hakkan vist vanaks jaama.
Suurt midagi juhtunud pole. Tood oleme teinud, kell 5 ules, 6ks toole. Zucchinid ja tomatid, tomatid
ja zucchinid. Ambrite pealt makstakse, 2.50 zucchinide ja 1.75 tomatite eest. Paevas tuleb 60+ doltsi
ara, muidugi oleneb, kas on midagi korjata voi mitte. Nuriseda ei saa. Okei, tegelikult saab, aga ma ei viitsi,
see ei tee olemist uldse kergemaks. (Vanadus?) Alguses olid ikka lihased krampis,
selg annab vahel ikka tunda, aga nagu oeldakse, inimene harjub koigega. Nagu ma aru saan, siis farmer on ka meie
tooga rahul, enam ei tollerda pollu peal, et "rubbish, rubbish". Siin on nii, et mis eesti moistes on
hea, on aussie moistes ramps. Suured ja liiga palju varvi on ramps. Ehk me korjame teie moistes tooreid koogivilje
ja enamus hea kraam tuleb maha visata (voi koju kaasa votta).
Proovin paar pilti ules panna, aga kuna me siiski elame metsas ja nett on aeglane, siis akki ei lahe labi. Onneks
on koik sellega praeguseks suht harjunud:)
Mis tulevikku puutub, siis Riin on jutustanud oma au pairi kogemuset Hollandis. Uhesonaga hea idee reisida kuskil Euroopas.
Arge nuud kohe sellest mottest kinni votke, aga poleks ju paha?!