Vahepeal on toimunud nii mondagi.. Moorast lahkumine oli nagu vanglast vabanemine. Olid suured lootused Meli soita, aga meie armas ulemus ei tahtnud meile enam palka maksta. See tahendab, et terve nadal pidime kopikaid lugema pluss uhe oo lageda taeva all veetma. Alguses oli lobus, soime ounapirukat aga oosel laks tuuliseks. Magasime pargis laua peal nagu kolm kilu. Hommikul oli habi , inimesed tegid oma hommikust sorkjooksu ja kahtlustasid, et oleme mingid aborigeenid. Lisaks sellele lagunes Sultsi kohver kaheksaks.. Uskumatul kombel kohtasime aga uht naist, kellelt abi palusime. Meil polnud raha, et kuskil backpackersis enam oobida ja ta lubas meil enda pool nadalakese veeta. Kusjuures ise laks ta samal nadalal Bali saarele. Tema naabrid toid meile sinki ja mune, olut ja muud sooki. Uskumatult armas. Eestis ei juhtu selliseid asju just eriti tihti. Kahju.
Nuudseks on Mooras teenitud raha meie kontodele joudnud. Pidime aga Melbournei edasi lukkama. Tana porutasime rongiga Kalgoorliesse - kullakaevanduse linn. Homme otsime tood. Vaatab, kauaks siia jaame.
Paksu naha oleme endale selle pooleteise kuuga kulge kasvatanud. Pluss paar lisakilo - siinne sook.Phh!
No comments:
Post a Comment