Kumme? paeva Tiomani saarel, Salangi kulas labi. Mis ma oskan oelda, paike taevas, meri helesinine, sook uliodav, inimesed onnes. Otsus, et tuleb puhkus - ei joo, ei lallerda, ebaonnestus. Kohalikkude jaoks olime popstaarid ja saare pruunimad preilid, seega no can do - pudelid napus ja nii iga teine paev. Olgu. Nalja sai, alustades sellest kuidas me euroopa fooni malaisia pistikusse toppisime ( Tuuli suskas uhte auku pinsetid, mina teise auku fooni juhtme, Alis narvitses eemal, valmis kiirabi kutsuma (Kusjuures, Tiomani saarel pole uhtegi autot, i know!)) lopetades sellega kuidas Alis endale austaja leidis, teine must kui oo. Viimasel ohtul vihtus too polevate tulekeradega tantsu. Oh oli aeg! Olid sobrad.
Taas tagasi Kuala Lumpuris, homme tombame otsad kokku, pakime v i i m a s t korda oma kompsud kokku ja reedel porutame kodu poole. Emotsioon, emotsioon
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment