Vana aasta õhtu sai vastu võetud Brick Laneil Big Chill Baris. Oli tants ja tsill ja trall nagu ikka ja aeg lendas tõesti tol õhtul! Hommikul kella kaheksa ajal jõudsime koju, kott telefoni numbreid täis.
Nädal tagasi saabus lõpuks ema saadetud pakk hea ja paremaga. Pakiga samal päeval jõudis meieni ka Kristi, kes järgmisel päeval tagas Walesi ülikooli pidi põrutama. Üle kahe aasta oli jällenägemise rõõm suur.
Elu on mööduva vaheldusega töine olnud. Vahepeal jõudsime Älisiga järeldusele, et maksame enamuse oma palgast issile üüriks ja et nii ikka ei saa - peame välja kolima, kuhugi, kus odavam. Võtsime julguse kokku ja ühel õhtul ütlesime issile, et sorri paps, peame välja kolima - dengi netu. Issil läks nägu kohe virilaks, aga mis teha. Pani juba kuulutuse Gumtreesse ülesse, samal õhtul esimesed telefonikõned, esimesed uudistajad. Tuleb siis issi tagasi kööki ja ütleb, kuulge tüdrukud, kui asi on rahas, siis ma teen teile allahindlust. Pakkusime välja, et maksame 90 päundi asemel 70 ja issi ütles, et võtab selle vastu, sest A) me oleme tema lemmikud korterikaaslased ja B) ta ei viitsi kedagi teist siia võtta. Mis järjekordselt tõestab seda, et kui suu lahti teha, siis võib ikka nii mõndagi uskumatut juhtuda.
Järgmisel nädalal on oodata uusi külalisi. Nimelt meie klassivend härra Tõnis Lusmägi otsustas oma kitarri kaenlasse visata ja tulla Inglismaad avastama. 28. jaanuaril on aukülaline kompsudega meie ukse taga.
Lisaks sellele on Austraalia mandrilt saabumas Londonisse kiireks külaskäiguks Justina ja Aurelia- meie Bundabergi capsicumide pakkimise-aja kaaslased. Maailm o n väike!
Homme on väikesel Älisil suur sünnipäev. Täna teeme väikese? pralle. Noorus vajab järjekorselt välja elamist!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment